Esimese päeva õhtul otsustas grupp erksamaid reisiselle teha tutvust öise linnaga. Otse Kongresside palee (parlamendihoone) ees asuval väljakul toimus teise või lausa kolmanda Argentiina lõbus äraolemine koos ohtra söögiga. Jäljed sellest tormilisest ööst olid hommikul igatahes vägagi märgatavad – igasuguse prügi kokkukorjamiseks oleks vajalik saha olemasolu. Osalejad olid valdavalt vaesemad linnakodanikud ja ka tänavatel elavad inimesed . Lisan väikese video toimunud “läbust”.
Tegelikult on väga kurb vaadata ilusaid tumedasilmseid vaevalt kõndima hakanud lapsi, kes peavad oma lapsepõlve sisustama kaupluste vaateakendel (ikka väljaspool). Enamus aega tuleb neil mööda saata vanemaid nägemata. Meel läheb nukraks kui mõtleme oma lastele. Vanematel tuleb pere hinges hoidmiseks teha tööd või tegelda jumal teab millega. Tänavatel kerjuseid eriti ei kohta. Pigem on neid Tallinnas vaat, et enamgi.
Meie siinviibimise teisel päeval tegime korraliku jalgsimatka. Oma 15 km (kui mitte rohkem) tuli kindlasti ära. Nägime väga erinevaid Bairese linnaosasid. Allpool on nähtust väike pildimaterial.
Üks sadedest Bairese tänavatest, mis enamuses kulgevad linna ühest otsast teise
Koertega jalutajaid ja istujaid on linnas päris palju. Kahjuks on veelgi enam koristamata väljaheiteid.
Kahjuks ei jõudnud õigeks ajaks kohale, et külastada üht Bairese sümbolit – Recoleta kalmistut. Viimane on avatud iga pave kella 7 –st hommikul 17.45 ni. Jäime nii umbes pool tundi hiljaks. Loodetavasti jõuame seda teha 3. novembril. Samal päeval alustame 18 tunnist bussisõitu Buenos Airesest Trelew suunal. Samast alustame oma 1000 km rattamatka, mis on käesoleva reisi peamisi eesmärke.
Recoleta kalmistu profiil loojuva päikese taustal
Enamike arvates oli tänase päeva naelaks meeldejääva raamatukaupluse külastus. Nimelt on Buenos Airese ühe endise ooperiteatri hoonesse rajatud raamatukauplus. Pealtvaatajate toolid on asendatud raamaturiiulitega, kõik muu on aga pigem ooperiteater kui raamatukauplus. Laval asub kohvik kus kõrvu kostab eranditult elav muusika. Teadmiseks, raamatute hinnad on kõrgemad kui Eestis.
Endises ooperimajas asuv ja 2000 aastal avatud raamatukauplus
Hilisõhtul sai käidud ka peaaegu kohustuslikul tangoõhtul. Eks need ole valdavalt sellised turistilõksud kuid kuna meil aega napib siis pole me eriti nõudlikud. Baireses on küllalt kohti kus sellistel õhtutel osalevad vaid kohalikud ning mis on seetõttu palju ehedamad. Siinjuures pisike videomeenutus sellest.
Kahjuks on see “pikali” asendis aga ülevaate toimunust see ikka annab. (video tuleb hiljem)
2. novembril on meil plaanis Colonia linn Uruguais ning kui aega jagub siis ka nende pealinn Montevideo.
aga rattad… kus on rattad?
Tsau!
Proovi ise pärast 24 tundi ja ajavahesid kohe sõkkuma hakata. Me esmalt elame sisse. Tegelikult hakkame sõitma 6. novembril. Põhjus selles, et meie seltskonna 5. liige jõuab kohale alles sel päeval.
Täitsa tuleb meelde kaheksa aasta tagune käik. Recoleta kalmistulgi sai ära käidud. Aga see raamatupood on küll vahva.
„… on vähe asju, mis on nii sõltuvad kohast, nagu seda on tango. Mitte ainult tants. Ennekõike muusika. Paar tänavanurka, käputäis kõrtse ja kohvikuid, paarsada värssi ja meloodiat – see ongi tango. Kui sa neid salajasi nurgataguseid ei tunne, võid kaks nädalat Buenos Aireses veeta ja sellega üldse mitte kokku puutuda. See on üks teine maailm, omaenda seadustega.” (Wolfram Fleischhauer´i raamatust “Kolm minutit tegelikkust”).