Chaiten, Puerto Montt ja Chiloe saar

Seekordne ülesanne pole sugugi kerge. Pean kirjeldama kolme täiesti erinevat kohta. Alustan neist esimesest – linnast, mis sai meile oma eesmärgi täitumise kohaks. Just nimelt selles linnas jõudsime Vaikse ookeani vete äärde ja sellega sai läbi 13 päeva järjest kestnud rattasõit, aga ekspeditsioon „ookeanist ookeanini“ ei lõppenud veel sellega. Tulenevalt tormist pidi Lauri põgenema üle mägede tagasi autoga, et jõuda Euroopasse suunduvale planeeritud lennule. Jalgratas jäi autojuhile tasuks transpordi eest tagasi üle Andide. Teiste eesmärk oli jõuda Chiloe saarele – sihtkohta, mis oli meil ka särgil, aga Chaiten ei lasknud meid minema. Niisiis Chaiten. Alustuseks pildid.

Tõnis ja Kalev soojenemas kamina paistel

ja nende läbiligunenud riided

Majaperemehe koer

Mereande nosimas

Kuskil Kuust allpool, paikneb hetkel suitsu välja ajav vulkaan

Linn elas 2 aastat tagasi läbi tõelise looduskatastroofi kui vulkaanituhk linnale langes ja osa maju mattus tuha alla ja osa põles. Lisaks kõigele ummistas tuhk kohaliku jõesängi ja jõgi murdis läbi kesklinna ookeanini, uputades kõik ettejääva. Lõhutud sai promenaad, rand, sadamakai ja palju muud. Linn, mis ennem õitses, on kui väljasurnud. Nukralt oli lahti boheemlaste pubi aidauks, aga kedagi polnud.

Looduskatastroofi vaiksed tunnistajad

Veel suitsev vulkaan

Linnas oli palju koeri, kes käisid nukra näoga igal laeval vastas, ootamas omi laevadega lahkunud peremehi. Ilm, mis hommikust peale ladistas vihma, paisus lõunaks tormiks ja laeva ei tulnudki. Olime sunnitud oma koduseks saanud öömajades päevakese kauem viibima. Kolasime pisut tühjas linnas, aga kõik oli nukker. Isegi Andrese pillihelid suutsid nukrust ainult hetkeks leevendada. See linn meenutas kalmistut (kuigi tegelikult jõuti inimesed õigeaegselt evakueerida ja keegi ei hukkunud), kus lihtsalt pole sobilik pidutseda. Vulkaan kõrgub jätkuvalt linna kohal ja tänavavalgustuse ja üldse elektri (v.a. generaatorid) puudumine teeb olemise veelgi süngemaks. Ometi muutus järgmisel päeval kõik. Päike paistis ja Chaiten lasi aimata oma kunagist ilusat palet. Laev tuli ja kuigi ta randa ei pääsenud, toimetati meid kaatriga koos jalgratastega suurele laevale.

Laeva oodates õnnestus Kalevil pea silmast silma kohata kondorit (Cathartes aura) kes päikesepaistel tiibu kuivatas

Kondori lend

Vaateid laevatekilt

Puerto Montt ja mägi

Puerto Montt (~200 000 el)

Chaiten lasi meid lõpuks minema ja me loodame siiralt, et see linn saab kunagi nautida jälle helgemaid päevi. Meile oli ta saanud võetud eesmärgi täitumise kohaks. Sõit Puerto Montti lasi nautida imeilusaid vaateid Andidele ja puutumatus looduses asuvale eraomandis olevale puumade rahvuspargile. Sõiduaega kogunes 7 tundi ja piirkonna pealinn võttis meid lahkelt vastu. Peale möödunud seiklusi tundus ta tõelise city-na. Öömaja saime kohalikus hostelis, mille kvaliteet ületas kõik ootused. Maja nägi välja kui väike muuseum. Asus teine mäe küljel, aga me olime harjunud juba täislastis jalgratastega mäkke väntama.

Ühes söögikohas oli seintel ülevaade Tšiili endistest riigijuhtidest.

Hommikul otsustasid Kalev ja Alar ülevaadata kohaliku kalaturu ja naasesid võidukalt värskelt suitsetatud austritega.

Hooneid Puerto Monttist. Arvatavasti suurest maavärinaohust oli kogu linna valdavalt madal. Mitmekordseid elamuid ei kohanud ühtegi

Üks huvitav monument

Suitsutatud ja kuivatatud mereannid. Olid teised päris maitsvad

Ka nii on võimalik mereande kätte saada

Tänu pikemale tutvusele linnaga, oli nende üldkilometraaž tõusnud juba üle 900 km-i. Peale seda suunduti ühiselt Chiloe saarele, mis pidi saama lõplikuks ekspeditsiooni lõpetamise kohaks. Kõik oli roheline ja õitses.

Pelikan madallennul vee kohal

Avaookeani lained veeresid võimsalt rannale. Sealt otse minema hakates, poleks teele ennem midagi ettetulnud, kui Uus-Meremaa.

Vaikne ookean

Andres unistamas reisist Okeaania saartele. Kui seda vett ees ei oleks!

Alar ja tema lemmiklill - võilill

Kalla keset tulikavälja

Armastab, ei armasta ...

Viil üts tundmatu äitse

Üheskoos Vaikse ookeani ääres. Eesmärk sai lõplikult täidetud

Ilus oli see Chiloe oma rahvusparkide, pingviinikolooniate, ilusate külade ja eelkõige ookeani ranniku poolest. Tundsime, et selleks korraks aitab. Tegime lõpetamise puhul piduliku söögi kohaliku väikse sadama ainsas pererestoranis.

Pidulik lõunasöök. Hetkel süüakse austreid.

Majaperemehe hoov oli killustiku asemel kaetud sellega mis toidulaualt üle jääb

Loomulikult kala ja muud värsked mereannid ning maitses see tõeliselt hästi ning oli veel odav ka. Alahindamata meie kokkasid, valiti see toidukord meie parimaks. Kui keegi kunagi peaks sinna sattuma, oleme valmis seda aadressi meeleldi jagama. Homme üritame Puerto Monttis lõplikult jalgratastest lahti saada. Teenisid nad meid hästi ja tegelikult kõlbaks nendega koduski sõita, kui see transport nii kallis poleks. Vaatame kui palju ostuhinnast tagasi saame. Lähipäevil üritame anda veel ülevaadet möödunud päevadest rattasadulas ja meie teele jäänud paikadest ja ilusast loodusest.

Erinevat värvi vetikalised

Rubriigid: Määratlemata. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

3 kommentaari postitusele Chaiten, Puerto Montt ja Chiloe saar

  1. Helje kirjutab:

    No mis me räägime,raske teil oli, aga oma eesmärgi te saavutasite ja kodus olles on teil mida meenutada. ……Ja need lõputa keerlevad teed ja need kauguses sinavad metsad, unistuste mägedest rääkimata, võõrad paigad ja võõrad nimed saavad omaks ja uuesti võõraks. Ei nad päriselt kao. Äkki haljendab ränduri kepp ning kasvatab juuri ja õisi.

  2. Liisi kirjutab:

    Ohhh… Võtab kohe sõnatuks. Mõnus lugemine ja kaasaelamine ning tõeliselt imelised pildid! :) Eks kodus tagasi olles saate te kõik sellest retkest veel kaua-kaua põnevaid lugusid vesta, kuid suured tänud teile ka blogi vahendusel muljete jagamise ja seeläbi vahetuma kaasaelamise võimaldamise eest. Põnev oli :) Väga tublid olete, et raskustest hoolimata sihile jõudsite ja vaprad, et sellise ekspeditsiooni üldse ette võtta julgesite! Ning samuti au ja kiitus ka teie peredele, sest usun, et ega see neile lihtne aeg ei olnud.
    Aga nautige veel päikest ja soojust ning ärge siis koduteele asudes unustage väikest päikesekildu taskusse ja veidi suuremat ka pagasisse pakkida – siinmail kulub see kõik marjaks ära, eriti praegu.

  3. Lauri kirjutab:

    Lauri jõudis ka õnnelikult tagasi. Chaiten jäigi viimaseks punktiks, kus olin, aga vähemalt põhieesmärk sai saavutatud. Ilm keeras just siis tormiks, kui pidime laevaga Puerto Montti sõitma ning see nullis ka minu plaanid sõita bussiga sealt Bariloche lennujaama. Ainsaks alternatiiviks jäi leida eratransport selles vulkaani poolt hävitatud linnas, tagasi üle mägede mööda kohutavat teed. Õnneks leidus aga häid inimesi, kes aitasid teekonnal tagasi rohkem asustatud kohta, kust juba sain hääletades ning bussidega edasi liikuda.
    Kodumaal tervitas lumetorm, ees ootas veel autosõit Tallinnast Tartusse aga lõpuks päral !

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

Saad kasutada järgmisi HTML-i märgendeid ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>