Läks siis lahti see …ekspeditsioon! Kõik contrad on oma streikimised ja meeleavaldamised lõpetanud. Seega ei tohiks inimfaktor meie liikumisi õhuliinidel enam takistada. Istume hetkel Helsingis, hotellis Arhtur ning heietame niisama elulistel teemadel. Näiteks, kes kus ja millal reisipisikust nakatatud sai. Alar sai nakkuse keskkooli viimastes klassides, siinkirjutaja võibolla juba põhikooli klassides sarja, „Seiklusjutte maalt ja merelt“ lugedes.
Valitud sai ka päeva anekdoot kuid kahjuks ei kannata see avalikustamist.
Nüüd hakkas Alar (lisaks grupijuhile ka medvend) revideerima ja eksponeerima kaasavõetud „käsiapteeki“. Jääb mulje, et ta peab meid väga haigeteks inimesteks. Vabandab nüüd ennast sellega, et see amet tuli talle uudisena.
Siin on rohtu igale maitsele. Puudu on vaid portatiivne elustamisaparaat . Pärast kolmanda kilekoti avamist ütleb Alar: „Ja see pole veel kõik!“. Tema reisikoti mahust moodustavad igasugu ravimid 15% – vähemalt nälga me ei jää.
Ma loodan, et teil ei teki tahtmist nendest ravimistest ühte “kokteili” segada
Kumb anektoot oli, kas Jeti või Mõmmikute oma?
esisillaga traktor!
Tere.
Nagu alumiselt pildilt näha, on Alari seekord eriti põhjalik olnud. Tahaks siia veel lisada, et ka toetatud hingamisele on ta mõelnud. Tema esimeseks patsiendiks oli küll kodutu Tammelinna kass, aga Miisu käib siiani Alarit otsimas ja lisa küsimas.
Edu teile.
Huvitav, kas see sinises pakendis olnud ravi abivahend, mis sellelt pildilt on imeväel kadunud, on juba ära tarbitud?
mainitud pilt oli väikese defektiga , seepärast panin teise
Kui Tõnn anekdooti rääkis, siis see oli vist rebasest ja oravast?
selle tellisime tänaseks, aga see oli üsna soft nagu Tõnis kommenteeris